Meie Teised Pereliikmed! :) 

Tere kõigile, kes on sattunud sellele blogile ning kodulehele.

Meil on kodus 15 kassi, 2 koera ja 1 kääbusküülik. Nendel kõigil on oma tulemise ja saamise lugu. Nad kõik on meile väga- väga kallid ja armsad. Oma kassidest olen ma rääkinud....
Antud talus, kus elan, oli olemas 1 koer. Kelle nimi on Notsu. Ta on selline väike armas vanamees. Selle aasta 1. juunil saab ta juba 14. aastaseks.
Teine koer tuli siia minuga. Kuna mu vanemad lahutasid ning talu jäi tühjaks, siis koer jäi üksinda. Et vältida tema magama panemist võtsin koera enda hoole alla. Tema nimi on Robi.
Robi ja Notsu omavahel läbi ei saa, Sellepärast veedab ka Robi enamus oma aega aedikus, kuid saame hakkama. Siin ka koertest pildid :)


Notsu.

 Robi.

Olime Abikaasaga tegelikult juba pikalt mõelnud, et meil võiks olla küülik või siis jänes. Oleksime tahtnud valget jänest, kuid saatus tahtis teisiti. Mulle kirjutati ning öeldi, et on ära anda üks kääbusküülik, kuna lastele oli tekkinud allergia küüliku suhtes. Loomulikult anti mulle võimalus öelda ka ei, kuid ma ei suutnud ei öelda. Rääkisin Abikaasaga ning saime kokkuleppele, et see küülik tuleb. Seega saime endale kääbusküüliku. Tema sai  2015 Jaanuaris aastaseks ja meie saime ta 2014 aasta oktoobris või novembris ma täpselt enam ei mäletagi. Ta kartis meid ja oli väga- väga kuri. Alguses oli ikka väga raske temaga kuid pikapeale hakkas ta meile sõbraks. Viimane probleem oligi see, et küülikul olid küüned väga pikaks kasvanud, ning need oli vaja ära lõigata. Hoidsime Abikaasaga mõlemad hinge kinni seeaeg kui tal küüsi lõikasime, kuid tuli välja, et küülik lausa nautis seda :) Seega sai küüned lõigatud ja kõigil hea meel :)
Siin siis Jänksist ka pilt :)

Me ei ole rikkad ega ka vaesed. Meie loomadel on alati ees söök, jook, soe pesa kus olla. Alati mõtleme me nende peale enne kui enda peale. Toitu kulub palju. Nii kassidel kui ka koertel, Kuid nälga ei pea need loomad kunagi tundma. Me oleme siiani hakkama saanud ja saame edaspidigi.

Nagu ütleb mu hea sõber, et ise me elame oma elu keeruliseks, kuid mina olen seisukohal, et kui oled juba Lemmiku võtnud, siis kasvata teda Surmani!

13 Kassi Lood! :)

Vaata ka kodulehte, kus on meie teiste kasside lood.  

LINK:
http://kairike.edicypages.com/et

TÄNUSÕNAD!!

Me tahaksime koos Abikaasaga väga tänada inimesi, kes on meid aidanud....
Esiteks sooviksime tänada Valga kodutute loomade varjupaika, kes aitas meid Kituga, nägi meie olukorda, ning aitasid koostöös Soome Rekku Rescue ry- ga Steriliseerida/ kastreerida kõik kassid ning need ka kiibistada.
Veel tahame me tänada Siirit, kes aitas meid Kitu Steriliseerimis kuludega. Suur- Suur aitäh Sulle!
Suured- suured tänud ka meie heale sõbrale Karmo Kiimale, kes aitas meil tasuda Nufi ning Plaffy operatsiooni. Aitäh sulle!
Me südamest täname teid kõiki, kes selle kõige taga on olnud ning meid aidanud.
Siin ka link Rekku Rescue ry Facebooki lehele, kus on meist juttu....



Link:

https://www.facebook.com/RekkuRescueRy/photos/pb.449663118426214.-2207520000.1447199739./958344410891413/?type=3&theater


Veelkord SUUR SUUR AITÄH!

Plaffy tulemise lugu!

 

Meie perre on lisandunud uus pereliige, uus kass ja siin on tema lugu :)

Saage tuttavaks. Tema nimi on Plaffy :)
Ühel päeval, kui vaatasin aknast välja, nägin pisikest kassipoega. Alguses ma vaatasin, et tal pole saba, kuid hiljem selgus, et saba on kahest kuni kolmest kohast murdunud. Olime Abikaasaga enam kui kindlad, et EI meil on juba 9 kassi ning niigi on raske. Ühel hetkel oli pisike Plaffy kadunud, kuid mõne aja möödudes oli ta jälle aknataga tagasi. Pisike hakkas meile tuppa sööma käima, ning ühel hetkel ta oligi meil toas...teiste kiisudega saab ta hästi läbi.
Nimi sai talle pandud sellejärgi, et ta oli pisemana selline hästi karvane...nagu jalgadel karvapall jooksis ringi...kui ta meile tuli, siis ta oli üleni musta värvi, kuid nüüd kui ta oma beebikarva välja vahetas, siis läks ta selliseks huvitavaks halliks ning käpad ja pea on ikka mustad. Enne kui Plaffy meile tuli, näitasin ma oma Abikaasale pilti ühest kassist, ning ütlesin, et sellest saab meie järgmine kass.(Naljaga loomulikult) See kass nägi välja selline.....

Ja vot sulle siis nalja...Natuke läks aega mööda, ning me saimegi selline kassi :) Plaffy on meile väga armas, ning me armastame neid kõiki väga! 

Plaffy kadus 2015 aasta kevadel ning temast pole siiani jälgegi. :(

Ühe Kassi Lugu.

Mõni aeg tagasi ilmus meie talu juurde kass. Kiisu oli väga sõbralik, trügis tuppa, näugus akende taga ning tundus olevat kellegi kodukass. Kuna mu enda kiisud käivad õue- tuppa pidevalt, siis ei olnudki mul muud valikut kui ka see kiisu tuppa lasta. Alguses lasin aegajalt, andsin süüa, kuid ööseks panin õue tagasi. Ma tõesti ei olnud huvitatud uuest kassist, kuna mul endal on 8 kassi juba kasvatada. Lõpuks siiski hakkas kiisuke ka juba ööseks tuppa jääma.

Võõras kiisu aknal.

Panime talle esialgu nimeks Võõras kiisu, sest me ei teadnud temast mitte midagi. Esiteks kust ta tuli, teiseks vana ta on, kolmandaks mis sugu ta on, neljandaks mis ta nimi on. Selgus see, et ta on emane, et ta on harjunud sööma ainult krõbinaid, armastab sooja, ning mulle tundus ka see, et kui talle pai teha siis ta nagu hakkaks kartma, sest ta ei tea kas talle tehakse pai või teda lüüakse. Üldiselt on ta väga kombekas kass, näiteks lauapeale ei trügi, ning kui läheb salaja ja kui peale satud, siis on ta sealt kohe kadunud, ühesõnaga õpetatud kass.

Kuna ma polnud sellest kassist huvitatud, siis panin oma kodukohta üles kuulutuse, et äkki on tõesti kellelgi kass kadunud, ning ta otsib teda. Kuulutus oli üleval nädala, kaks, kolm ma isegi ei tea kaua see seal oli, kuid keegi ei helistanud ega tundnud huvi. Loomulikult oli meil tunne, et keegi nagu oleks kiisukese lihtsalt kuskile tee äärde pannud, ning ta leidis tee meie juurde.

Kuulutus.

Seega kiisuke siis nüüd elas ja oli muudkui meie juures. Kirjutasin ka varjupaika, kuid miskipärast ei vastanud nad mulle. Kuna keegi kiisukese vastu huvi ei tundnud, et jäänud mul muud üle, kui hakata Facebookis kuulutama, et ehk tahab keegi sellist kassi endale. Siin kohal ma tahaksin tänada kõiki Jagajaid ka kaasaelajaid, kuid uut omanikku ma talle kahjuks ei leidnud. Oli küll soovitajaid, kes soovitasid pöörduda ei tea kuhu ja ei tea kelle juurde, kuid endale seda kiisukest keegi ei tahtnud. Kirjutasin kassist ka oma valla grupis, kuid seal soovitati mul vaid, et ma jumala eest seda kassi varjupaika ei viiks, muidu saab vald hiigel arve, ning nad peavad siis varjupaigale selle-eest maksma. Seega oli see kiisukene ikkagi minujuures. Ja just peale selle, et mul oli see kass, selgus ka veel tõsiasi, et kiisu on tiine. Ta nägi tõesti meeletult paks välja, ning me tõesti arvasime, et ta võib igahetk hakata poegima. Seega olin ma meeleheitel, sest mul endal on 8 kassi ning kui tema on üheksas kass, ning ka veel näiteks kuue pojaga, siis oleks mul kokku olnud juba 15 kassi. Ma tõesti katsun ja üritan hakkama saada oma kassidega. Siiamaani on neil alati olnud toit ees, ning pesa soe. On ka juhtunud suuremaid õnnetusi, ning arstiabi on nad alati saanud. Ise olen ma töötu ning leiba teenib vaid Abikaasa, kuid alati, igal palgapäeval on mul esmajärgus tähtis, et meil saaksid arved makstud, et mu loomadel oleks toit olemas, ning alles siis mõtleme me endi peale. Kui mu kiisudel on halb, siis on ka mul halb. Niisiis oli Võõras kiisu paksuke, mina meeleheitel ning Abikaasa haaras ohjad enda kätte. Kassipoegi meie igatahes uputa, ning see on ka seadusega keelatud, kuid ma olen enam kui kindel, et seda ikka tehakse, aga kes kontrollib? Mitte keegi! Enne vabariigi aastapäeva otsustas mu Abikaasa kirjutada ise Varjupaika, ning ta sai ka vastuse. Ta kirjutas, et ei soovi kassipoegi, kuid on nõus kiisukese endale tagasi võtma kui kiisuke ära steriliseeritakse. Omavahel mõtlesime ka välja, et oleme nõus natukene maksma. Näiteks meie kodukoha Loomakliinikus on Emase kassi steriliseerimine 55 eurot, see oleks meie jaoks olnud natuke liig, ja kui veel pojad ka mis veel nendega? Seega saime kiired ja selged vastused ning jõudis kätte ka päev, mil Abikaasa viis kiisukese ära. Ma ju ei teadnud, kas kiisu jääb varjupaika, või mis temast üldse saab. Ma olin õnnetu, lausa väga õnnetu. Ometi oli see kassike see, keda ma ei soovinud, kuid selle ajaga sai kassike väga sõbraks ja läks südamesse.  

Abikaasa tuli varjupaigast koju, ning ma nutsin ja ütlesin talle, et sa viisid kiisu ära.  Seejärel ütles Abikaasa, et ta toob kahe tunni pärast tagasi. Sellepeale ma siis küsisin, et mis siis varjupaigast öeldi, või mis tehti. Varjupaigas selgus, et kiisuke polegi lõpptiine nagu mina arvasin. Ometi oli ta nii paksuke, ning, et ta steriliseeritakse ära ja, et meile läheb see maksma 35 eurot. Seepeale mu Abikaasa ütles, et raha pole, kuid siis öeldi, et ei ole hullu, ning et nad teevad arve. Praeguseks on meil see juba muidugi makstud. Niisiis ootasime need paar tunnikest ära ning Abikaasa läks kiisule järele. Peale selle, et kiisuke sai steriliseeritud, sai ta ka tasuta kiibistatud ning registreeritud. Tasuta sellepärast, et olime nõus ta enda juurde tagasi võtma, ning ei jätnud teda varjupaika, seega leidis kiisuke uue kodu, uue kodu meie juures, ehk seal, kuhu ta pisikesed jalakesed olid ta toonud, kus tema eest hoolitseti, ning hoolitsetakse ka edaspidi. Hetkel kiisukene toibub vaikselt opist, ning näha on, et ta on tänulik.

Kitu peale oppi kodus.

Seega minu kaheksast kassist sai 9 kassi, ning mina tunnen jälle, et olen ühe elukese päästnud. Varjupaigas selgus ka tõsiasi, et kassike olevat olnud vaid paar nädalat tiine, ning see kass ise on arvatavasti paar aastat vana, seega on minu mustade ja mustvalgete kasside hulgas ka üks triibik. Võtsin vastutuse Võõrale kiisule, kes polegi enam nii võõras. Armastame teda sama palju, kui oma teisigi kasse, ning mu Abikaasa saigi endale sünnipäevaks uue kassi, sest kassike on nüüd tema nimel. 

Nimeks sai talle Kitu, kuid vahel me kutsume teda siiski Triibikuks :)

Suur tänu kõikidele jagajatele ja suur tänu varjupaigale.